tunmak

kelimef.

tu-mak (tıkama) > tu-n-mak

  1. 1

    Tıkanmak; kapanmak.

    [EUTS][Gabain][KB][İKPÖy.]

  2. 2

    Bulutlanmak.

    [DLT][KB]

  3. 3

    Sönmek

    [KB]